Kellaaega laetakse...
  Rakvere mnt 10, Haljala
45301 Lääne-Virumaa
  +372 325 0900
  +372 5620 6929
  info[ät]haljalakool.ee

 Reg.nr 75013167
 Kood EHISes: 393

Sorteerimiskampaanias #ärarääma osales 91 kooli üle Eesti, mille taga on 35 000 õpilast. Ühise pingutusena suunati projekti kaudu taaskasutusse 31 000 pandipakendit, millest kõikidest valmistatakse uued pudelid ja purgid. Meil on hea meel teatada, et projekti lõpptulemused on selgunud ja nähtavad siin.

Haljala Kool kogus eelmise õppeaasta jooksul kokku 430 taarapakendit, mis tähendab kokku 1.78 pudelit õpilase kohta. Kuna aga eelmine õppeaasta lõppes põhimõtteliselt juba märtsikuuga ning sellest õppeaastast pole koolimajas ka enam puhvetit, mis taarakaste toidaks, siis jäi sealtki meie number väiksemaks. Ega meie eesmärgiks olnudki ju taarat juurde tekitada, vaid olla kindel, et tekkiv pakend õigesse kohta rändaks. Või siis ei tekiks pakendivajadust üldse - janu kustutav jook on vesi ja selle tarbeks, oleme märganud, on paljudel ka oma taaskasutatav pudel kaasas!

Plastpudelid sorteeritakse Eesti Pandipakendi käitluskeskuses läbipaistvateks ja värvilisteks, eemaldatakse kork ja lendlev etikett. Seejärel pressitakse PET pudelitest kuubikud ja saadetakse Lätti, Leetu ning Hollandisse helvestamisele ja granuleerimisele. Pandipakend kogub aastas kokku ligikaudu 4400 tonni plasti, mis ümbertöödeldakse esmajärjekorras uueks samaks tooteks ehk pudeliks. Nimelt tehakse graanulitest uus plastpudeli toorik või sulatatakse sellest niit, millest saab valmistada spordisärke. Toorikust saab plastpudel, kui seda soojendada ja masina jõul, sarnaselt õhupallile, suureks puhuda.  Helvestest saab sünteetilist kiudu, millest omakorda toodetakse näiteks fliispusasid, tolmuimejakotte, nõudepesulappe, vaipu ja vatiini. Selleks, et valmistada üht jalgpallisärki või spordipükse, kulub seitse suurt plastpudelit. Kuuest kaheliitrisest plastpudelist saab taaskasutamise käigus toota pisut üle viie ruutmeetri polüestrit, millest tehakse näiteks kardinaid. Kui aga plastpudel loodusesse jätta laguneb see õhuga kokkupuutes 50–80 aastat. Maa sisse maetuna pikeneb lagunemise aeg 500–1000 aastani, sest sealsed bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali polüetüleeni.

Plekkpurgid toodetakse terasest või alumiiniumist.1,5 miljonist tagastatud ja sulatatud plekkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja 10 meetrit pikad kangid, mis on uute toodete toormeks. Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas ligi 105 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha kered 4130 autole. Siinse joogipakendite pandisüsteemi abil kokku kogutud materjali kvaliteet on niivõrd kõrge, et plekkpurk rändab tagasi joogisektorisse, madalama materjali kvaliteedi nõuetega sektoritesse seda naljalt ei saadeta. Kuigi siinsetest plekkpurkidest saaks valmistada ka ehitusdetaile, jalgrattaraame, lennuki osasid ja muid alumiiniumasju. 

Tähisega „D“ märgitakse ühekordse kasutusega klaaspudeleid, mis sorteeritakse Eesti Pandipakendis värvi järgi rohelisteks, pruunideks ja läbipaistvateks. Seejärel peenestatakse need klaasipuruks ja sulatatakse näiteks Järvakandi klaasitehases 1200 kraadi juures. Sulaklaasist vormitakse uued klaastooted, nagu klaaspudelid, supi- ja moosipurgid. Klaasi saab taaskasutada lõpmatuseni ilma, et see kaotaks puhtust ja kvaliteeti. Klaasi valmistamisele kulub palju mineraale, energiat ja vett, ent vana klaasi lisamine toorainesse alandab selle sulamistemperatuuri ja energiakulu. Taaskasutatav materjal võib klaasi sulatamisel moodustada kuni 90% toorainest, ent keskmine number jääb maailmas siiski 38 protsendi kanti.

Korduskasutatavad klaaspudelid tähistatakse pandimärgiga „K“ ja nagu nimetus ütleb, saab neid kasutada korduvalt. Klaaspudeli korduskasutus on keskkonnasõbralikum võrreldes sellega kui kasutada seda vaid üks kord. Sellised klaaspudelid saadetakse kauplusest joogivalmistaja tehasesse, kus need hoolikalt pestakse ja taastäidetakse.

 

17.10.2020 osales Caaro SK maadlusklubi Kivi-Vigalas maadlusvõistlustel, kus oli kaasas ka kaks Haljala valla last!

Kehakaalus -85kg jõudis kolme matšivõiduga finaali Kahro Pallon, kes pidi finaalis tunnistama klubikaaslase paremust. Tasuks tubli hõbemedal.
-35kg tegi oma esimese võistluse Villem Lipp, kes naasis kolmanda koha karikaga! Villem alustas treeningutega septembris 2020.

17.10.2020 toimusid võistlused Rakveres. Osales Caaro SK nimekirjas Haljala vallast Kaisa Pallon, kes saavutas tubli kolmanda koha kehakaalus -53kg.

Treener Marger Pormann

Klassidevahelise jalgpalli võistlusel jagunesid kohad järgmiselt:

I koht - 7. klass

II koht - 9. klass

III koht - 8. klass

4. koht - 5. klass

5. koht - 6. klass

Meie võistkonna selle hooaja viimaseid küsimusi-vastuseid kuula siit: https://lasteekraan.err.ee/1134441/miniturniir-haljala-kool-4

 

Mängu 17. hooaja tõmbavad käima Halja Kooli õpilased Heiko Einberg, Henry Samolberg, Oliver Marten Lillevälja, Sandra Karro ja Marleen Laigu. Saadet juhib Ivo Linna, salvestas Andres Olema ja toimetas Kadri Tiisel.

"Miniturniir" on populaarne laste mälumängusaade, mis inspiratsiooni saanud legendaarsest "Mnemoturniirist".

Miniturniiri 17. hooaja 3. saade oli nädalavahetusel teie kõrvadele kuulata Vikerraadio lainelt! Kokku hetkel kogutud 22 punkti, järelkuulamisest ERR Lasteekraanist saad teada, mitu sel korral juurde kogusime 🙂

https://vikerraadio.err.ee/1131756/miniturniir-haljala-kool-3

Mängu 17. hooaja tõmbavad käima Halja Kooli õpilased Heiko Einberg, Henry Samolberg, Oliver Marten Lillevälja, Sandra Karro ja Marleen Laigu.

Saadet juhib Ivo Linna, salvestas Andres Olema ja toimetas Kadri Tiisel.

 

Esimene ülemaailmne Maailmakoristuspäev ei toimunud üldse mitte kaua aega tagasi - 15. septembril 2018. Sel hetkel oli tegu oli maailma ajaloo suurima (ja Eestist juhitud!) kodanikualgatusega. Eestlaste eestvedamisel koristasid üle maailma siis oma maad inimesed 158 riigis.

Aga tagasi meie enda väikesesse maailma - sügisel kaks aastat hiljem tulevad inimesed taas kodudest välja, seekord selleks, et kokku korjata väike ja nähtamatu prügi - suitsukonid, pudelikorgid, pakendid ja ühekordsed nõud, millest tihtipeale muruniidukki üle sõitnud. See tilluke prügi ongi tihtipeale loomadele ja lindudele kõige ohtlikum!

Haljala kooliperegi saatis õpilaskonna esindajad koristustalgutele – prügi leidma suundus enam kui 30 noort usinat. Tahaks öelda, et uskumatu, millega tagasi jõuti, aga polegi nii väga uskumatu – kottides leidus klaasikilde, plastiku juppe, korke, paelu, kommipabereid ja muidugi ilmatuma suures koguses suitsukonisid. Palju sellist, mida igapäevaselt ringi jalutades ei näegi, mis jopetaskust justkui möödaminnes välja kukub või prügikasti lähedust ootamata teepervele lendab.
Meil ei ole planeeti B – on meie enda kodu, meie enda kool, meie enda Haljala, meie ise, kes me siin elame, seltsilisteks linnud-loomad.
Hoiame oma kodukoha puhtana, veelgi enam, sorteerime jäätmed, korduvkasutame, käime ringi avatud silmadega, tekitamegi vähem prügi! iga muutus algab sinust endast 🙂

 

Vaata pilte https://www.facebook.com/Haljalakool/posts/4404596976281179

Tänupäeval 11.09 Roosna-Alliku mõisas kiideti väikeseid kodu uurijaid:

 

Kaspar Heinla (4. klass) - parim noor kodu-uurija

Evely Kaldma (6. klass) - parim noor kodu-uurija, ajakirja Hea Laps eripreemia, Järvamaa muuseumi eripreemia uurimustöö teaduslikkuse eest

Marleen Laigu (7. klass) - parin noor kodu-uurija, Järvamaa muusumi eripreemia lootustandvale tulevasele ajaloolasele.

 

Juhandaja Külli Heinla.

1.-3. klasside tüdrukud

60 m jooks

Karoliine Pullat 8. koht

40m jooks
Lisett Isabel Villenthal 3. koht
Miia Larissa Liiv 4. koht

Kaugushüpe
Kaisa Sooväli 3. koht
Lisett Isabell Villenthal 7. koht

Pallivise
Karoliine Pullat 5. koht

 

4.-5. klass tüdrukud

60m jooks
Heleri Lillepuu 2. koht

LiiseLotte Ehasalu 12. koht


400m jooks
Ellie Marie Leipalu 7. koht
Liisbet Laigu 10. koht

Kaugushüpe
Heleri Lillepuu 4. koht
Ellie Marie Leipalu 5. koht
Liisbet Laigu 7. koht

Pallivise
Käroli Vaher 3. koht
Kristel Heinloo 7. koht

 

1.-3. kl poisid 

60m jooks

Kristel Kool 4. koht
Tõnn Lipp 5. koht

400m jooks
Andero Bergström 3. koht
Krister Kool 6. koht

Kaugushüpe
Andero Bergström 2. koht
Reino Õunpuu 8. koht

Pallivise
Tõnn Lipp 2. koht

 

4.-5. klass poisid

60m
Mattias Liivamäe 2. koht
Sander Kaldma 27. koht

400m jooks
Daniell Strahov 8. koht

Kaugushüpe
Mattias liivamäe 1. koht
Daneill Strahov 9. koht

Pallivise
Rasmus Mägisoo 6. koht
Sander Kaldma 8. koht

Pendelteatejooks 5. koht 8-st
Võistkonnas
1. Liisbet laigu
2. Liise Lotte Ehasalu
3. Heleri Lillepuu
4. Ellie Marie Leipalu
5. Mattias Liivamäe
6. Sander Kaldma
7. Tõnn Lipp
8. Krister Kool


Koolide arvestuse võistkondlik 3. koht
Kersti ja Meelis

 

2. setepmbril osales Haljala Kooli võistkond Tallinnasse raadiomajas Ivo Linna juhitavas Miniturniiri saade! "Miniturniir" on populaarne laste mälumängusaade, mis inspiratsiooni saanud legendaarsest "Mnemoturniirist".

Haljala Kooli esindavad sel aastal Henry 5. klassist, Sandra ja Oliver Marten 6. klassist, Marleen ja Heiko 7. klassist.

Salvestasime 4 saadet, tulemusi teile veel ei ütle 😏 Kuulake ise - esimene saade on Vikerraadio eetris juba laupäeval 10.45, kordusega õhtul kell 18.30 Kõiki meie saateid kuulete septembrikuu jooksul. Kui raadio ette ei jõua, siis saab saateid hiljem järele kuulata ka https://lasteekraan.err.ee/

Lääne-Virumaa eesti keele uurimistööd 2019/2020

8. klass


Meriliis Õunpuu Haljala Kool I koht teemaga „Reklaamide pealkirjade tüübid ja keelekasutus“

Juhendaja Külli Heinla

Kaua ela, palju õpi


Viimati uuendatud lehekülge: Neljapäev, 03. Detsember 2020 15:24

Meil on lehel 136 külalist ja 0 liiget