Kellaaega laetakse...
  Rakvere mnt 10, Haljala
45301 Lääne-Virumaa
  +372 325 0900
  +372 5620 6929
  info[ät]haljalakool.ee

 Reg.nr 75013167
 Kood EHISes: 393

Sorteerimiskampaanias #ärarääma osales 91 kooli üle Eesti, mille taga on 35 000 õpilast. Ühise pingutusena suunati projekti kaudu taaskasutusse 31 000 pandipakendit, millest kõikidest valmistatakse uued pudelid ja purgid. Meil on hea meel teatada, et projekti lõpptulemused on selgunud ja nähtavad siin.

Haljala Kool kogus eelmise õppeaasta jooksul kokku 430 taarapakendit, mis tähendab kokku 1.78 pudelit õpilase kohta. Kuna aga eelmine õppeaasta lõppes põhimõtteliselt juba märtsikuuga ning sellest õppeaastast pole koolimajas ka enam puhvetit, mis taarakaste toidaks, siis jäi sealtki meie number väiksemaks. Ega meie eesmärgiks olnudki ju taarat juurde tekitada, vaid olla kindel, et tekkiv pakend õigesse kohta rändaks. Või siis ei tekiks pakendivajadust üldse - janu kustutav jook on vesi ja selle tarbeks, oleme märganud, on paljudel ka oma taaskasutatav pudel kaasas!

Plastpudelid sorteeritakse Eesti Pandipakendi käitluskeskuses läbipaistvateks ja värvilisteks, eemaldatakse kork ja lendlev etikett. Seejärel pressitakse PET pudelitest kuubikud ja saadetakse Lätti, Leetu ning Hollandisse helvestamisele ja granuleerimisele. Pandipakend kogub aastas kokku ligikaudu 4400 tonni plasti, mis ümbertöödeldakse esmajärjekorras uueks samaks tooteks ehk pudeliks. Nimelt tehakse graanulitest uus plastpudeli toorik või sulatatakse sellest niit, millest saab valmistada spordisärke. Toorikust saab plastpudel, kui seda soojendada ja masina jõul, sarnaselt õhupallile, suureks puhuda.  Helvestest saab sünteetilist kiudu, millest omakorda toodetakse näiteks fliispusasid, tolmuimejakotte, nõudepesulappe, vaipu ja vatiini. Selleks, et valmistada üht jalgpallisärki või spordipükse, kulub seitse suurt plastpudelit. Kuuest kaheliitrisest plastpudelist saab taaskasutamise käigus toota pisut üle viie ruutmeetri polüestrit, millest tehakse näiteks kardinaid. Kui aga plastpudel loodusesse jätta laguneb see õhuga kokkupuutes 50–80 aastat. Maa sisse maetuna pikeneb lagunemise aeg 500–1000 aastani, sest sealsed bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali polüetüleeni.

Plekkpurgid toodetakse terasest või alumiiniumist.1,5 miljonist tagastatud ja sulatatud plekkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja 10 meetrit pikad kangid, mis on uute toodete toormeks. Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas ligi 105 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha kered 4130 autole. Siinse joogipakendite pandisüsteemi abil kokku kogutud materjali kvaliteet on niivõrd kõrge, et plekkpurk rändab tagasi joogisektorisse, madalama materjali kvaliteedi nõuetega sektoritesse seda naljalt ei saadeta. Kuigi siinsetest plekkpurkidest saaks valmistada ka ehitusdetaile, jalgrattaraame, lennuki osasid ja muid alumiiniumasju. 

Tähisega „D“ märgitakse ühekordse kasutusega klaaspudeleid, mis sorteeritakse Eesti Pandipakendis värvi järgi rohelisteks, pruunideks ja läbipaistvateks. Seejärel peenestatakse need klaasipuruks ja sulatatakse näiteks Järvakandi klaasitehases 1200 kraadi juures. Sulaklaasist vormitakse uued klaastooted, nagu klaaspudelid, supi- ja moosipurgid. Klaasi saab taaskasutada lõpmatuseni ilma, et see kaotaks puhtust ja kvaliteeti. Klaasi valmistamisele kulub palju mineraale, energiat ja vett, ent vana klaasi lisamine toorainesse alandab selle sulamistemperatuuri ja energiakulu. Taaskasutatav materjal võib klaasi sulatamisel moodustada kuni 90% toorainest, ent keskmine number jääb maailmas siiski 38 protsendi kanti.

Korduskasutatavad klaaspudelid tähistatakse pandimärgiga „K“ ja nagu nimetus ütleb, saab neid kasutada korduvalt. Klaaspudeli korduskasutus on keskkonnasõbralikum võrreldes sellega kui kasutada seda vaid üks kord. Sellised klaaspudelid saadetakse kauplusest joogivalmistaja tehasesse, kus need hoolikalt pestakse ja taastäidetakse.

 

3x3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste avaetapp toimus nädalavahetusel Viimsis. U13 arvestuses saavutasid Rakvere Spordikool/Tarvase meeskonnas mänginud Haljala Kooli noored Teiren Tõld ning Rasmus Randon Lille II koha!

Imaveres toimunud 11. väikeste kodu-uurijate tänupäeval said tänatud ja kiidukirja Kaspar Heinla, Henry Samolberg ja Aleksandra Torpan. Lisaks sai Aleksandra Järvamaa muuseumi auhinna töö teaduslikkuse eest ning eriauhinna oskuse eest vana tööriistaga töötamisel.

 

Juhendaja Külli Heinla.

Rakvere Spordikool/Tarvas U13 ja U14 poisid saavutasid korvpalliturniiril Tallinn Nord Cup esikoha! Haljala-kandi mehi esindasid võiduvõistkonnas Teiren Tõld, Andro Martinson, Rasmus Randon Lille

1.-3.klassi fotokonkursile “Sügise märgid” laekus 48 tööd.

Fotokonkursi žürii liikmed Merle Kiviberg, Mari Riina Mölder, Greete Toming ja Tarmo Kärdi valisid fotode hulgast välja oma lemmikud.


Žürii lemmikud:
Eliise Elbra 1.klass “Punapeedid”
Andra Helena Raudla 2. klass “Vahtraleht”
Rain Elbra 2. klass “Mets”
Villem Lipp 3.a klass “Sügis”
Mirtel Randoja 3.b klass “Mere ääres”


Lisaks žürii poolt valitud fotodele on näitusel veel 12 fotot, mis olid huvitavalt tehtud ja sobiliku formaadiga.


Näitus on praegu üleval 2. ja 3.b klassi koridoris, edasi rändab näitus 1. ja 3.a klassi koridori ning siis juba noortekeskusesse ja rahvamajja.


Aitäh kõigile, kes fotosid tegid ja meile saatsid, fotod olid väga ilusad ja leitud oli huvitavaid sügise märke.

FB postitus SIIN

XIV Haljala-Võsu sõpruskohtumine matemaatikas 7.dets 2017

Tulemused

4. klass
Marleen Laigu I koht
Kristian Anton II koht
Riiko Altmäe III koht
Täname osavõtu eest: Emma Antonis, Arles Lõbu, Georg Nõlvak

5. klass
Minna Marie Kask I-II koht
Täname osavõtu eest: Mihkel Ulst, Mihkel Kalinkin

6. klass
Kert Roov I koht
Teiren Tõld II-III koht
Trinity-Ly Tomel II-III koht
Täname osavõtu eest: Jane Perve, Cristel-Valeria Maasik

7. klass
Noel Lünekund I koht
Risto Ridal II koht
Täname osavõtu eest: Karin Kivilo, Maris Mogilnõi

8. klass
Karl-Kristjan Eluri II koht
Anni Lisette Hallimäe I koht
Täname osavõtu eest: Ingrette Pärnamägi

9. klass
Katariina Siilak I koht
Sten Vaher II koht
Deniel Suprunov III-IV koht

 

Täname õpetajaid, kes õpilasi ettevalmistasid: Merike Tiilen, Tiina Rannar, Maret Kivisaar ja Evelin Teiva.
Ülesanded koostasid (meie koolist) Õnnela Lembke, Merike Tiilen, Tiina Rannar ja Maret Kivisaar.
Ootajate aega sisustas Õpilasesindus.

Järgmisel aastal toimub võistlus Võsul!

Eesti 2017/2018 emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor
8. klasside arvestuses

Säde-Liis Orujõe 10.-12. koht

Juhendaja Külli Heinla

Henri Randoja

 
Eesti meistrivõistlustel kuulitõukes III koht
 
Treener Meelis Kari
 
 

Võsu Kool kutsus meid külla Võsu Spordihoone sünnipäeva tähistama - soojenduseks teatevõistlused, vahepeale korvpalli-ja rahvastepallivõistlused ja magustoiduks maitsev tort!
Täname häid naabreid kutse eest! 💕

Haljala Kooli esindasid:

4. klass
Sandra Karro
Jaanika Esto
Keitlin Johanson
Janessa Valving
Lisette Pall

5. klass
Sten Marten Villenthal
Georg Nõlvak
Karl Andri Lillepuu
Robert Pullat
Riiko Altmäe

6. klass
Joel Reinol
Reio Jervson

7. klass
Andro Martinson
Robin Simmo Pajuväli
Teiren Tõld

9. klass
Madis Mägisoo

HK võistkondasid suunasid Kersti Naarits ja Meelis Kari.

20. Virumaa laste luulevõistlusel olid parimate luuletuste autorid Mihkel Kalinkin, Mihkel Ulst, Kati Liivamägi ja Emmeline Sepp. Pidulik lõpetamine ja kokkuvõtete tegemine toimus Sõmeru koolis 9. märtsil. Juhendaja Külli Heinla.

Lõpetamisel anti ülevirumaalise luulevõistluse korraldamine üle Haljala Koolile - esimesed 10 aastat korraldas üritust Sonda kool, nüüd 10 aastat Sõmeru kool ja nüüd on siis meie kord :)

Kindel tahtmine on kõige suurem tarkus


Viimati uuendatud lehekülge: Esmaspäev, 24. Jaanuar 2022 14:38

Meil on lehel 111 külalist ja 0 liiget

Rakvere mnt 10, 45301 Haljala | +372 325 0900 | info(ät)haljalakool.ee