On üldtuntud tõsiasi, et Eesti rahvakool sündis 17. sajandil - "vanal heal Rootsi ajal". Toonased Rootsi riigi-ja kirikuvõimud pöörasid erakordselt suurt tähelepanu eesti talurahva harimisele - eesmärgiga teha nendest head kristlased ja ühtlasi kuulekad riigialamad. Selle vältimatuks eelduseks oli aga Piibli või vähemalt luterliku katekismuse lugemise oskus.

Esimesed teated lugemaõppimisest Haljala kihelkonnas pärinevad aastast 1643 , mil siinseks pastoriks oli hea eesti keele tundja Martin Zahrenius. Tema oli see, kes püüdis koolitada kohalikest ärksamatest talupoegadest tulevasi piiblitundjaid.

Siiski polnud see veel süstemaatiline koolitöö. Pöördelised muutused Eesti kooliloos algasid 1680. aastatel seoses B.G. Forseliuse tegevusega. Tema Tartu-lähedasest õpetajate seminarist sai eestikeelse rahvakooli taimelava. Samaaegselt andis n-ö. hea kuningana rahvapärimusse läinud Karl XI korralduse asutada igas kihelkonnakeskuses kool talurahva jaoks.

Nii võimegi Haljala kooli alguseks lugeda aastat 1687, mil siia saabus Tartust koolmeistriks noormees nimega Jaak - Forseliuse seminari kasvandik. Õppetöö algas 18 poisiga, kes olid pärit kihelkonna 14 mõisast. Siinkohal on meil au märkida fakti, et Haljala kool on kogu Virumaa vanim kool, kuuludes ühtlasi Põhja-Eesti 11 vanima kooli hulka, mis rajatud B.G.Forseliuse eluajal ja tänu temale.

Edasised teated koolielust Haljalas on üpris katkendlikud. Igatahes teame, et 1693 oli Haljalas olemas eraldi koolimaja (üldjuhul peeti tollast kooli tavalises rehetares). Viis aastat hiljem, 1698, liikusid kihelkonna külades ringi juba Haljala koolis õppinud talupoegadest lugemisõpetajad.
Põhjasõja tõttu katkes Haljalas koolitöö 1703, kuid taastus 1731 tänu energilisele ja missioonitundelisele pastor Georg Sablerile, kes oli õppinud Halle ülikoolis. Sabler lasi ehitada uue koolimaja ja leidis ka koolmeistri - Zacharias Freywaldi. On teada, et 1738 oli iga kihelkonna mõisa tarvis olemas eraldi koolmeister- lugemisõpetaja, kes saanud õpetuse Haljala kihelkonnakoolis.
18.sajandi II pool tähistab jällegi langust Haljala hariduselus - suuresti Sableri- suguste meeste puuduse tõttu. Teadaolevalt tegutses 1787 kihelkonnas 3 külakooli, ent ükski neist ei paiknenud Haljalas kui kihelkonnakeskuses.

18.sajandi lõppu ning 19.sajandi I poolt tulebki pidada koolielu suurima allakäigu ajaks Haljala kihelkonnas. Ehkki ühes pärisorjuse kaotamisega Põhja-Eestis 1816 nõuti rahvakoolide asutamist iga 1000 elaniku kohta, jäi see korraldus siinmail pikemaks ajaks üksnes paberile. Esimene seadusekohane vallakool kihelkonnas alustas tegevust Sagadi mõisas 1840. Rahvusliku ärkamise kõrgajal 40 aastat hiljem tegutses Haljala kihelkonnas juba 20 valla- ehk külakooli!

Meid huvitab siinkohal nendest üks - Idavere vallakool, mis asutati 1847. aastal Idavere mõisale kuulunud Maheda külas (ajalooline osa tänasest Haljala alevikust, mis ongi kujunenud 3 omaaegse küla – Haljala, Maheda ja Idavere - kokkukasvamise teel). Idavere kool on praeguse Haljala Gümnaasiumi otsene eelkäija ning sestpeale on kool Haljalas vaheaegadeta töötanud.

Idavere vallakooli esimene koolmeister (ja tollases tähenduses ühtlasi koolijuhataja, kuivõrd kogu kooli personal koosneski ühest isikust)) oli Mart Hirtentreu, kes on seda ametit seniajani kõige kauem pidanud - 23 aastat (1847 - 1870). Olgu järgnevalt loetletud kõik Haljala koolmeistrid-koolijuhatajad alates esimesest kuni praeguse direktorini:

1847 - 1870. Mart Hirtentreu
1870 - 1876. Jüri Pihlak
1876 - 1893. Johan Möller
1893 - 1896. Jüri Maasing
1896 - 1898. Carl Tiganik (Aleksandrov)
1898 - 1904. Julius Linnamaa
1904 - 1909. Jaan Piibemann
1909 - 1910. Eduard Piibemann (eelmise poeg)
1910 - 1912. Anton Schmidt
1912 - 1918. Voldemar Lank
1918 - 1921. Gustav Kaasik
1921 . 1922. Aleksander Veebermann
1922 - 1924. Gustav Kaasik
1924 - 1941. Friedrich (Ain) Lassur
1941 - 1944. Johannes Kajaste
1944 - 1960. Otto Salm
1960 - 1963. Leida Sepp
1963 - 1968. Enn Kreek
1968 - 1980. Salme Heinla
1980 - 1986. Olev Lipp
1986 - 1999. Henn Altmäe
1999 - 2010 Kaido Kreintaal
2010 - 2018 Inge Laiv

2018 - ... Ivo Tupits

19.sajandil - 20.sajandi algul kehtis vastavalt toonasele koolikorraldusele ka Haljalas 3-aastane koolikohustus (10.-13.eluaastani). Õppetöö toimus 6 päeva nädalas, tunnid kestsid esmaspäevast reedeni kella 9-st hommikul kella 4-ni pärastlõunal (koos 1-tunnise lõunavaheajaga), laupäeviti kella 9-st kuni 12-ni. Ettenähtud nädalakoormus oli seega 33 tundi kõigile. Õppeaasta kestis üldjuhul 15. oktoobrist 15. aprillini. Kuid põhjalikum süvenemine tolleaegse rahvakooli korraldusse ning õppesisusse ei mahu käesolevasse ülevaatesse.

Eesti iseseisvudes kehtestati 1919 esialgu 4-aastane koolikohustus. Ent detailne "Avalike algkoolide seadus" aastast 1920 sätestas üleriigilise 6-klassilise koolikohustuse. Nii saigi 1921 senisest Idavere vallakoolist Haljala Kõrgem Algkool, mis 1925 nimetati ümber Haljala 6-klassiliseks Algkooliks. Sellisena püsis ta II maailmasõja lõpuni.

1944, juba Nõukogude Eestis, sai kooli nimeks Haljala 7-klassiline Kool. Seoses 8-aastase koolikohustuse kehtestamisega muudeti kool 1961/1962.õppeaastast 8-klassiliseks. Enamik siinsetest lõpetajatest jätkas kooliteed kas Rakvere 1.Keskkoolis (praeguses Rakvere Gümnaasiumis) või Rakvere 3. Keskkoolis (praeguses Rakvere Reaalgümnaasiumis), mõistagi ka erinevates kutsekoolides ja tehnikumides.

1982 sai Haljala koolist kauaoodatud keskkool, mille I lend lõpetas 1985. Aastatel 2001-2017 kandis meie kool Haljala Gümnaasiumi nime. Alates sügisest 2017 on kool korraldatud ümber põhikooliks nimega Haljala Kool.

Lõpetuseks põgusalt koolimajadest.

Me ei tea kahjuks midagi Rootsi-aegse ega 18.sajandi kihelkonnakooli asukohast, kuid võib oletada, et see ei olnud kaugel kirikust kui kihelkonna südamest ja hariduselu eestvedajast. 1847 rajatud Idavere vallakool tegutses esialgu selleks puhuks kohandatud, tänaseks hävinud talumajas Maheda e. Veskijärve ääres. 1876 ehitati eraldi koolimaja järve vastaskaldale, praeguse Haljala rahvamaja kohale; ühtlasi paiknes koolimaja ühes tiivas ka Idavere vallamaja. 1922 tehti hoonele põhjalik juurdeehitus ning nõnda sai oma kauaaegse näo nn. Haljala vana koolimaja, mida mäletavad paljud põlvkonnad.

Tolles majas töötas kool 1966. aastani, mil valmis uus ja ajastukohane koolimaja sootuks uues asupaigas. See ehitati kunagise köstri-ja leerimaja (ehitatud 1845-1846) külge. Praegu paikneb selles valges kahekordses majas Haljala Gümnaasiumi algklasside tiib.Vana koolimaja seisis pooltühjana ning lagunevana 1979. aastani, mil ta lammutati seoses rahvamaja ehitustööde algusega.

1989. aastal, kui avati moodne juurdeehitus, sai kool oma kõige tuttavama ilme, mis õigupoolest moodustab suurema osa Haljala Gümnaasiumi mitmejärgulisest (valminud 1845-1989) ehitisest. 

Värskest ja kaasaaegsele arhitektuurile vastavast koolihoonest hakati rääkima 2013. aastal, kui tollane vallavanem Leo Aadel tuli välja mõttega uuest koolihoonest. Uued tuuled hakkasid puhuma ka kooli sees, 2017 aastast kantakse gümnaasiumi asemel põhikooli nime."Meil on Põhja-Eesti vanim kool – tänavu alustame 331. tegutsemisaastat, ja samas, me oleme kõige uuem kool, esimest aastat taas põhikool,“ tõi koolijuht Inge Laiv välja huvitava vastandi. 2017 suve alul sai teatavaks, et ainsana Lääne-Virumaal pälvis Haljala kool põhikoolivõrgu kaasajastamise toetuse summas 2,6 miljonit eurot. Plaanis vana hoone lammutada ning ehitada asemele väiksem, innovaatilisi lahendusi kaasav koolimaja. Seejuures kasutatakse valla vahendeid ka spordihoone ehitamiseks.  Laivi sõnul muudab uue koolihoone rajamise huvitavaks just vastandumine, ühelt poolt innovaatilisuses, teisalt Haljala pärimiskultuuri kandmine ja pikk ajalugu.

2020/2021 õppeaasta lõpul liikus koolipere asenduspindadele, et lammutatud saaks vana koolihoone ja uus saaks sündida. 2021/2022 õppeaastat alustati neljas asukohas - vallamajas, noortekeskuse majas, rahvamajas ning lasteaias. Samal ajal kerkivad uue haridustempli müürid.

Niipalju meie enam kui 335-aastase kooli minevikust. Tema tulevik on me endi kätes.